Kuvatud on postitused sildiga luule. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga luule. Kuva kõik postitused

esmaspäev, 22. november 2021

 
Ma olen püüdnud mõista sõja kulgu
Selles on vaimu, vaprust, õilsust
Mis maalitud on verega
Ning lõuendiks on suitsev tühermaa
See kainestab
 
Barca ja Scipio koos Zama lähistel
Vesteldes enne lahingut
See oli ilus, kuid Hannibal kaotas
Keegi ju pidi
Hiljem langes Kartaago.
 
Patsifist on see, kes sõda on näinud.
Sest sõja verine nägu jääb templina mällu
Ma olen näinud vaid maali serva
See hirmutas.
 
Ütle, Vladimir, miks arvad, et see on lahendus?
Kõige verisem sõda on vendade vahel.
Sellele järgneb pohmell, mille valu
Mürgitab sinu rahvast
Veel aastakümneid
Miks sa neid vihkad?
 
Peatu, ja loe mõni raamat – kus juttu on sõjast.

Palun peatu. Enne, kui pole hilja.

kolmapäev, 17. november 2021

Heleda leegiga põlesid
Need, keda armastan ma
Kuidas siis teisiti sooja te anda saaks?
Kui te ei põlenuks, kas ma teid armastaks?
Viktor, Freddy, Amadeus, Saša ja Vahur





kolmapäev, 5. detsember 2012

White man’s burden

Kõrbes tõuseb päike
Kärsitult ja kiirelt
Tuleb järsku ja ei punasta

Konteinerite vahel kõnnib nukker kuju
Maha kukkus hambahari

Neegrid igal pool
Keeniast, neil on igav
Nende tööks on minu tagant peldikupotte puhastada
Ausalt, nad saavad selle eest rohkem palka
Kui mina, omasuguste seas prillidega intellektuaal, nii öelda

Päikesel on savi
Sõna otseses mõttes, savine pinnas täidab silmapiiri
Teate, ma vist toon demokraatiat, usute?
Mina ka
Ei

White man’s burden

teisipäev, 19. juuni 2012

Tuul puhub korstnasse
Hommikust fado’t
Noodil la-bemoll
Süda hüppab floppi

Kellegi pikad ja
Külmad näpud
Mudivad otsivalt
Iga mu hingesoppi

Väljas on sügis

esmaspäev, 18. juuni 2012

Koltunud ajaleht vihmasel tänaval
Viimased aastad tuultele kanda
Loikude peeglites õitsevad kreegid
Võta, mul rohkem ei ole sul’ anda

Võta ka värskus, mis vihmast jäi maha
Möödunud äikesest kustuv osoon
Vanade trammide unine urin
Öösel viis-viisteist Balti jaama perroon

esmaspäev, 20. juuni 2011

Kui ükski muusikateos ei too kananahka ihule,
kui ükski liigutav moment filmis ei too pisarat silma,
kui suudad alla suruda oma põhimõtted, sest need ei vii kuskile,
kui blues ei kõla enam peas, siis, kui kõnnid Toomemäel (või mõnel muul lahedal mäel),
kui ei viitsi enam pilli kätte võtta,
kui lõke on lihtsalt selleks, et sooja anda,
kui tundmatule tüübile ei laena enam bussisõiduraha,
kui kodutule kassile ei taha enam pai teha,
kui ei osta enam maiustusi selleks, et neid iseenda eest salaja süüa,

mees - siis oled surnud, mees.

esmaspäev, 22. november 2010

üksikud naised

2011
üksikud naised 
istuvad orkutis kuigi 
kodus on lapsed ja mees

2021
üksikud naised 
istuvad fesaris kuigi 
kodus on lapsed ja mees

2031
üksikud naised 
istuvad kusagil kuigi 
kodus on lapsed ja mees

 23FEB22 tundis Putin, et ta ei suuda enam: kadedus COVID-19 peale tähelepanu eest, mida see ajakirjanduses saab, oli muutunud talumatuks.