Ma olen püüdnud mõista sõja kulgu
Selles on vaimu, vaprust, õilsust
Mis maalitud on verega
Ning lõuendiks on suitsev tühermaa
See kainestab
Barca ja Scipio koos Zama lähistel
Vesteldes enne lahingut
See oli ilus, kuid Hannibal kaotas
Keegi ju pidi
Hiljem langes Kartaago.
Patsifist on see, kes sõda on näinud.
Sest sõja verine nägu jääb templina mällu
Ma olen näinud vaid maali serva
See hirmutas.
Ütle, Vladimir, miks arvad, et see on lahendus?
Kõige verisem sõda on vendade vahel.
Sellele järgneb pohmell, mille valu
Mürgitab sinu rahvast
Veel aastakümneid
Miks sa neid vihkad?
Peatu, ja loe mõni raamat – kus juttu on sõjast.
Palun peatu. Enne, kui pole hilja.
